Tartu Descartes'i Kooli õpilaste hindamise kord

 Hindamise põhimõte ja hindamisest teavitamine

1. Hindamise eesmärgid

1.1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärgid on:

1) toetada õpilase arengut;

2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks;

1.2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärgid on:

1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2) motiveerida õpilast hoolega täitma oma õppeülesandeid.

 2. Hindamise põhimõtted ja hindamisest teavitamine

1) Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja, käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

2) Klassi- ja aineõpetaja töö aluseks on kooli õppekava üldosa ja vastava õppeaine ainekava, mis sisaldab hindamise põhimõtteid. Iga õppeperioodi (õppeaasta, trimester) alguses selgitab õpetaja hindamise vahendeid, kokkuvõtva hinde kujunemist,  järelvastamise korda, konsultatsioonide korraldust.

3) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.

4) Teadmiste ja oskuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse vanematele kooli kodulehel, klassi lastevanemate koosolekul või individuaalselt.

5) Õppeperioodi jooksul saadud hinded kantakse sisevõrku, vajadusel koos sõnalise kommentaariga.

6) Kokkuvõtvad hinded (trimestri-, aasta-, eksami-, loovtöö jt hinded) kantakse sisevõrku ja klassitunnistusele.

 3. Teadmiste ja oskuste hindamine

3.1. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

1) Tartu Descartes'i Koolis kasutatakse kokkuvõtvat ja õppimist toetavat hindamist.

2) Hindamisel eristatakse:

protsessihinded: iseloomustavad väiksemahuliste ainelõikude omandamist ja annavad pidevat tagasisidet õpilasele tema igapäevase õppetöö kohta;
arvestuslikud hinded: iseloomustavad terviklike teemavaldkondade omandamise taset;
kokkuvõtvad hinded:
õppeaine trimestri-, aastahinded.

3) Õppimist toetava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

Õppimist toetav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

Õppimist toetava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet.

4) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse ainekavas toodud oodatavate õpitulemuste ja õppele püstitatud eesmärkidele tuginedes.

5) Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

6) Õpitulemusi hinnatakse viiepallisüsteemis numbriliste hinnetega.

7) Õpetaja võib kokkuvõtval hindamisel arvestada õpilase tulemusi, mis on saavutatud väljaspool kooli (osalemine aineolümpiaadidel ja konkurssidel, keeltekoolis, teaduskoolis, spordikoolis, vabariiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel, vahetusõpilaseks olemine jm), kui selle kohta on kirjalik tõend korraldavalt organisatsioonilt või asutuselt.

8) 1. klassis antakse õpilastele I trimestril sõnalised hinnangud, alates II trimestrist toimub hindamine numbriliselt.

9) I kooliastmes kasutatakse õpilaste õpitulemuste hindamisel valdavalt protsessihindeid.

10) Aineõpetajal ja klassijuhatajal on kohustus anda kirjalikku tagasisidet õpilase edasijõudmise kohta II trimestri hinnetelehel ja vastavalt vajadusele I ja III trimestri hinnetelehel.

11) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega „nõrk“ ning õpetaja otsustab, kas õpilasel on võimalik seda tööd järgi vastata või mitte.

12) Kui õpilane keeldub tööd esitamast või keeldub vastamast, hinnatakse teda hindega "nõrk", millele on õpetaja kohustatud lisama selgitava märkuse.

13) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

14) Trimestri algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines oodatavad õpitulemused ning planeeritud arvestuslikud tööd (samuti nende täitmise orienteeruva aja ja vormi), arvestuslike tööde täitmine on õpilastele kohustuslik.

15) Arvestuslike õpiülesannete aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega hiljemalt üks nädal enne töö toimumist (aineõpetaja täidab sisevõrgus arvestuslike tööde graafiku).

16) Päevas võib õpilastele planeerida ühe arvestusliku töö, nädalas mitte rohkem kui kolm arvestuslikku tööd.

17) Arvestuslikud tööd tagastab õpetaja hinnatult hiljemalt ühe nädala jooksul pärast töö tegemist.

18) Tasemetöö hinnet arvestatakse III trimestri kokkuvõtva hinde väljapanemisel arvestusliku hindena.

19) Üleminekueksami hinne antakse eraldi hindena klassitunnistusele, seda arvestatakse aastahinde väljapanemisel.

20) Loovtöö teema ja hinne kantakse nii sisevõrku kui ka klassitunnistusele.

21) 9. klassi lõpueksamite hinded ja loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele.

22) Käitumist ja hoolsust hinnatakse iga trimestri ja õppeaasta lõpul vastavalt kooli kodukorrale.

 3.2. Kasutatav hindesüsteem

1) Viiepallisüsteemis hinnatakse hindega:

„5“ („väga hea“) - suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi „õpitulemus“), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav;

„4“ („hea“) - õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi;

„3“ („rahuldav“) - õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu;

„2“ („puudulik“) - õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu;

„1“ („nõrk“) - õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele.

2)  Õpilaste hindamisel võib kasutada hinnete juures märke "+" ja "—", mis ei muuda märgi ees oleva numbrilise hinde tähendust. Märgid "+" või "—" osundavad vastavalt kas ülemise või alumise hindepiiri lähedusele. Märke "+" või "—" ei kasutata kokkuvõtval hindamisel.

3) Kui hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel kasutatakse punktiarvestust,  hinnatakse õpilaste töid järgmiselt:

hindega „5”      90–100%;

hindega „4”      75–89%    (70-89%)*;

hindega „3”      50–74%    (45-69%)*;

hindega „2”      20–49%;

hindega „1”      0–19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

* õpetajal on vajadusel õigus alandada hinnete "4" ja "3" alumist piiri 5% võrra

4) Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, siis sätestatakse selles hindamise erisused ning õpitulemuste hindamisel kasutatav punktiarvestus.

3.3. Järelvastamiste või järeltööde sooritamise kord

1) Järele saab vastata ainult puudutud perioodil toimunud või puuduliku hindega hinnatud arvestuslikke töid.

2) Järelvastamise korra ja aja määrab aineõpetaja kokkuleppel õpilasega.

3) Järelvastamist ei toimu üldjuhul I kooliastmes.

4) Järelvastamise hinne kantakse sisevõrku.

5) Igal aineõpetajal on vähemalt kord nädalas konsultatsiooniaeg (aeg õpetamiseks, õpilasele küsimiseks ja järelvastamiseks). Konsultatsiooniajad on avalikustatud kooli kodulehel.

 3.4. Kokkuvõttev hindamine õppeperioodi lõpus, täiendav õppetöö ja järgmisse klassi üleviimine

1) Õppeperiood põhikoolis jaguneb kolmeks kolmekuuliseks trimestriks.

2) Kokkuvõttev hinne põhikoolis on õppeaine trimestri- ja aastahinne.

3) Õpilasele võib jätta trimestrihinde välja panemata, kui ta on olnud pikemat aega haige või puudunud koolist mõjuvatel põhjustel ning ei ole suutnud õppekava nõudeid täita.

4) Puuduva trimestrihinde kohta lisab aineõpetaja sisevõrgus selgitava märkuse vastava aine päevikusse.

5) Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“ või on õpitulemused jäänud hindamata, koostatakse järgmiseks õppeperioodiks (trimestriks) selles õppeaines individuaalne õpiabiplaan, et aidata tal omandada nõutavad teadmised ja oskused või määratakse mõni muu tugisüsteem (kõneravi, õpiabi rühmas, individuaalne järeleaitamine aineõpetaja poolt vm).

6) Kui õppeperioodi kestel on õppeaine trimestrihinne jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused hindega „nõrk”.

7) Aastahinne pannakse välja trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

8) Trimestrihinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama.

9) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk" ja  kui õpilasele ei ole võimalik trimestrihinnet välja panna.

10) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

11) Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

12) Täiendava õppetöö jooksul täidab õpilane aineõpetaja koostatud kava kohaselt ja õpetaja vahetul juhendamisel õppeülesandeid, mida kontrollitakse ja hinnatakse aineõpetaja poolt.

13) Täiendava õppetöö positiivse soorituse korral pannakse välja õppeaine aastahinne, mis kantakse sisevõrgus vastava õppeaine päevikusse ja klassitunnistusele selgitava märkusega.

14) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksameid, välja arvatud õppeainetes, milles õpilasele on määratud täiendav õppetöö.

15) Kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“, täiendav õppetöö ei ole andnud positiivseid tulemusi ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme, siis võib erandjuhul õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta õpilase klassikursust kordama, kaasates otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulates ära tema arvamuse.

16) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjuseta puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“, kaasates otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulates ära tema arvamuse.

4. Põhikooli lõpetamine

4.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

4.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele, kellel on:

1) üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

2) kahes õppeaines kummaski üks „nõrk“ või „puudulik“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

4.3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsugused nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemused. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.