INFOLEHT
29. mai – 2. juuni 2017 Nr 36 (687)
TUNNUSTUS
JUHTKOND TÄNAB
• 6.b klassi õpilasi, kes esindasid kooli vapralt võistlusmängus KEAT, ja nende juhendajaid Svea Kaiot ning Nadežda Fessaid
• 1.b ja 5.a kl õpilasi, prantsuse koori, kes esinesid Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses ja õpetajaid Lilia Miilastet, Svea Kaiot, Külli Hindriksoni, Riina Voltrit
ÜRITUSED
E 29. mai
13.15 9. kl viimase koolikella aktus aulas
T 30. mai
9.00 4. klasside õppekäik Setumaale
10.55 Sammulugemisvõistluse kokkuvõtted kohvikus
13.15 Tugikomisjoni nõupidamine kab117
14.00 Stuudiumi tutvustus Dekaariumis
K 31. mai
Hinded välja
8. kl õppekäigul Naissaarel
10.00 1.a, 1.c, 3.a kl Pegasusega Emajõel
N 1. juuni
Lastekaitsepäev
8. kl õppekäigul Naissaarel
9.30 2.a kl õppekäik Vapramäele
10.00 PK lõpueksam - eesti keel
10.00 7.a kl väljasõit loodusesse
10.30 Prantsuse keele õpetajate nõupidamine kab 404
R 2. juuni
6. klassid Saaremaal
N 1. juuni
Lastekaitsepäev
8. kl õppekäigul Naissaarel
9.30 2.a kl õppekäik Vapramäele
10.00 PK lõpueksam - eesti keel
10.00 7.a kl väljasõit loodusesse
10.30 Prantsuse keele õpetajate nõupidamine kab 404
R 2. juuni
6. klassid Saaremaal
8. kl õppekäigul Naissaarel
8.00 3. klassid Vembu-Tembumaal
8.00 5.b ja 5.c kl Valma seikluspargis
8.00 3. klassid Vembu-Tembumaal
8.00 5.b ja 5.c kl Valma seikluspargis
10.00 1.a kl mängumaal
TEATED
• ÕPPENÕUKOGU
5. juunil toimub õppenõukogu kell 11.00
• ÕPPEAASTA LÕPUAKTUSED
6. juuni 1.-8. kl õppeaasta lõpuaktused:
9.30 1.-3. klass
11.00 4.-6. klass
12.00 7.-8. klass
KOOLIELU
• 3.B KLASS KÄIS TELKIDEGA METSAMATKAL
3.b klass käis 11.-13. mail telkidega metsamatkal Meenikunno rabas. Eesmärgiks oli klassi kui kogukonna ühtekasvamine, selle suhtemustri jälgimine, arusaamine oma kuuluvusest klassigruppi. Eestvedajaks lapsevanem Viljar Lillmaa. Matka kaaslaseks vanemate poolt pakkus ennast ka lapse-vanem Rita Kivila.
Alljärgnevalt lapsevanem Rita kokkuvõte ja laste arvamused.
„Mis juhtub kui viia klassitäis lapsi mõneks päevaks tavapärasest linnakeskkonnast ümber loodusesse? Oleks ju vahva aeg-ajalt oma igapäevaselt sissetallatud rajalt (kodu-kool-kodu-trenn-kodu) kõrvale põigata ja vaadata, mida huvitavat on maailmal veel pakkuda? Koolielu ei anna tihtipeale võima-lustki avastada ei iseennast ega klassi-kaaslasi. Tihe kooliprogramm seab paratamatult teatud piirid. Uues keskkonnas avalduvad seni peidus olnud võimed ja lapsel on edaspidi enam usku iseendasse. Samuti suurendavad sellised retked klassi ühtekuuluvustunnet. Matkal saadud uued oskused ja kogemused tulevad kasuks igaühele. Kogemus võib tulla ka läbi ebamugavuse (külmetamine, villid jalal või põletada saanud sõrmed), aga just see kindlustab, et tulevikus oskab laps teha asju teistmoodi ja palju paremini. Matkal on võimalus katsetada ja proovida uusi tööriistu ning omadest kogemustest võin öelda, et lapsed õpivad väga kiiresti. Mida noorem on laps, seda kohanemisvõimelisem ta on. On igati mõistlik alustada juba algklassides.
3.b klassi matk Mustjärve äärde oli üks suur seiklus. Miku isa Viljar on suurepärane teejuht ja kaaslane. Tema kogemustepagas kombineerituna leidlikkuse, huumorimeele, mõistvuse ja hea tahtega, on igati tänuväärne seltskond sellisteks üritusteks. Hoolimata külmadest öödest ja erinevatest vahvatest äpardustest või siis just tänu sellele, oli see retk suur samm laste iseseisvumise suunal. Ma ei kujuta ette, et selliseid väärt kogemusi oleks olnud võimalik ammutada klassiruumis. Tore oli kõrvalt jälgida noorte inimeste arengut. Nende võime lahendada erinevaid olukordi ja suhteprobleeme oli hämmastav.
Ühine lõkketegemine, toiduvalmistamine ja metsas toimunud mängud-tegevused jätavad meeldiva mälestuse kogu eluks ja kogutud teadmised on hindamatu tarkus, millega tulevikus edasi minna.
Loodan, et see vaikselt juba traditsiooniks saanud matkamine jätkub ka järgmises klassis ja salamisi loodan, et see haarab ka kogu ülejäänud kooli. Ei saa alahinnata kooli osatähtsust lapse arengus ja oleks tore, kui sellised matkad kuuluksid kooliprogrammi.“
Järjestasime lemmiktegevused laagris:
1. Piiramatu aeg koosolemiseks, tegevus-teks ja mängimiseks;
2. Lõkke tegemine ja söögivalmistamine;
3. Kilesauna ehitamine;
4. Saunaskäik koos ujumisega (vesi 10-12 kraadi).
Mida uut prooviti?
1. Erinevate tööriistadega töötamine (tasku-nuga, kirves, söögitegemiseks vajalikud noad, koorijad, tikud);
2. Telkidega majandamine;
3. Öises metsas telgis magamine, kui temperatuur on 0-ringis. Õige riietumine kogu matka vältel.
Mida sooviti järgmiseks korraks.
VEEL, VEEL JA VEEL! Nüüd ollakse aga targem kaasavõetud asjade valikul, riietu-misel ja väärtustatakse uute ettevõtmiste proovimist.
Greta-Eva Kalberg,
3.b klassijuhataja
• 2.A VÕTTIS OSA TAIMEPROJEKTIST „SÕPRUSETERA“
Räpina Aianduskool kutsus koolide ja lasteaedade lapsi osalema taimeprojektis "Sõprusetera". Projekti eesmärgiks oli õppida uusi oskusi, kasvatada, hooldada ja vaadelda aedherne taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju.
2.a klass võttis kutse vastu: saime aedhernesortide 'Valma' ja 'Virges' herne-seemned ja asusime tegutsema. Kõigepealt ostsime potid ja mulla. Enne külvamist pidime mõlemast sordist viis seemet leotama, teisi aga mitte. Kõige esimesena tärkasid leotatud seemned. Meie ülesandeks oli taimede eest hoolitsemine ja andmete kogumine. Pidime mõõtma hernetaime pikkust etteantud kuupäevadel ja jälgima, millal tuleb esimene õis ja vili. Kui viljad olid suureks kasvanud, saime neid ka maitsta.
Laste mõtted:
Püüdsime hernetaimede eest hoolitseda nii, et nad ära ei närtsiks. (Leen)
Ma pole kunagi toorest hernest söönud. (Milana)
Oli kahju, et pidime lõpuks hernetaimed ära viskama, sest nad andsid meile saagi ja kuivasid ära. (Annika)
Põnev oli taimi kasta, neid mõõta ja uurida, mitu kauna on juurde kasvanud. (Eliise)
• TEGIME SAMMULUGEMISVÕISTLUSEST KOKKUVÕTTE
Aprilli lõpus kutsusime teiste koolide õpetajaid üles samme lugema. Osavõtt oli aktiivne, kõige rohkem samme tegid Kivilinna kooli õpetajad - 3 699 772.Kokku luges samme 86 inimest seitsmest koolist ja TÜ Liikumislaborist.
Osalejad jagunesid järgmiselt:
Kivilinna kool – 22, Kesklinna kool – 20, Katoliku kool – 13, Descartes'i kool – 11, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium – 10, Kroonuaia kool – 3, Kunstikool – 1, TÜ liikumislabor - 6.
Kõige suurema haaratusega kollektiiv oli Liikumislabor - osalemine 100%. Koolidest juhtisid seda edetabelit Kesklinna kool ja Kivilinna kool (33% ja 30%).
Kokku tehti kahe nädala jooksul 13 208 384 sammu.
Kolm aktiivseimat kõndijat olid:
Maarja Kalma (Liikumislabor) - 313 974 sammu
Kaja Kivisikk (TDK) - 310 019
Merike Kaste (KJPG) - 293 345.
Direktor Jaan Reinson avaldas väljakutse esitaja ehk meie kooli poolt kõigile osalenutele suure tänu. "Tundub, et üleskutse leidis üsnagi sooja vastuvõtu ja tõenäoliselt esitame järgmise väljakutse juba sügisel," sõnas ta.
Marii Kangur,
Kommunikatsioonijuht
• JALGRATTA ESMAABI
3. mail toimus meie koolis rattapäev, mille käigus said õpilased lasta spetsialistidel oma ratta üle kontrollida ja väiksemad vead kõrvaldada. Kõik koolid, kus rattapäev korraldati, said kingituseks ka jalgratta esmaabi kapi ja rattapumba. Kapp sisaldab vajalikke tööriistu ja vahendeid rattakummi parandamiseks. Kapp esmaabi kapp asub fuajees ja on kasutamiseks kõigile, kelle ratas vajab putitamist. Pärast kasutamist tuleb kõik tööriistad kenasti õigesse kohta tagasi panna.
TEATED
• ÕPPENÕUKOGU
5. juunil toimub õppenõukogu kell 11.00
• ÕPPEAASTA LÕPUAKTUSED
6. juuni 1.-8. kl õppeaasta lõpuaktused:
9.30 1.-3. klass
11.00 4.-6. klass
12.00 7.-8. klass
KOOLIELU
• 3.B KLASS KÄIS TELKIDEGA METSAMATKAL
3.b klass käis 11.-13. mail telkidega metsamatkal Meenikunno rabas. Eesmärgiks oli klassi kui kogukonna ühtekasvamine, selle suhtemustri jälgimine, arusaamine oma kuuluvusest klassigruppi. Eestvedajaks lapsevanem Viljar Lillmaa. Matka kaaslaseks vanemate poolt pakkus ennast ka lapse-vanem Rita Kivila.
Alljärgnevalt lapsevanem Rita kokkuvõte ja laste arvamused.
„Mis juhtub kui viia klassitäis lapsi mõneks päevaks tavapärasest linnakeskkonnast ümber loodusesse? Oleks ju vahva aeg-ajalt oma igapäevaselt sissetallatud rajalt (kodu-kool-kodu-trenn-kodu) kõrvale põigata ja vaadata, mida huvitavat on maailmal veel pakkuda? Koolielu ei anna tihtipeale võima-lustki avastada ei iseennast ega klassi-kaaslasi. Tihe kooliprogramm seab paratamatult teatud piirid. Uues keskkonnas avalduvad seni peidus olnud võimed ja lapsel on edaspidi enam usku iseendasse. Samuti suurendavad sellised retked klassi ühtekuuluvustunnet. Matkal saadud uued oskused ja kogemused tulevad kasuks igaühele. Kogemus võib tulla ka läbi ebamugavuse (külmetamine, villid jalal või põletada saanud sõrmed), aga just see kindlustab, et tulevikus oskab laps teha asju teistmoodi ja palju paremini. Matkal on võimalus katsetada ja proovida uusi tööriistu ning omadest kogemustest võin öelda, et lapsed õpivad väga kiiresti. Mida noorem on laps, seda kohanemisvõimelisem ta on. On igati mõistlik alustada juba algklassides.
3.b klassi matk Mustjärve äärde oli üks suur seiklus. Miku isa Viljar on suurepärane teejuht ja kaaslane. Tema kogemustepagas kombineerituna leidlikkuse, huumorimeele, mõistvuse ja hea tahtega, on igati tänuväärne seltskond sellisteks üritusteks. Hoolimata külmadest öödest ja erinevatest vahvatest äpardustest või siis just tänu sellele, oli see retk suur samm laste iseseisvumise suunal. Ma ei kujuta ette, et selliseid väärt kogemusi oleks olnud võimalik ammutada klassiruumis. Tore oli kõrvalt jälgida noorte inimeste arengut. Nende võime lahendada erinevaid olukordi ja suhteprobleeme oli hämmastav.
Ühine lõkketegemine, toiduvalmistamine ja metsas toimunud mängud-tegevused jätavad meeldiva mälestuse kogu eluks ja kogutud teadmised on hindamatu tarkus, millega tulevikus edasi minna.
Loodan, et see vaikselt juba traditsiooniks saanud matkamine jätkub ka järgmises klassis ja salamisi loodan, et see haarab ka kogu ülejäänud kooli. Ei saa alahinnata kooli osatähtsust lapse arengus ja oleks tore, kui sellised matkad kuuluksid kooliprogrammi.“
Järjestasime lemmiktegevused laagris:
1. Piiramatu aeg koosolemiseks, tegevus-teks ja mängimiseks;
2. Lõkke tegemine ja söögivalmistamine;
3. Kilesauna ehitamine;
4. Saunaskäik koos ujumisega (vesi 10-12 kraadi).
Mida uut prooviti?
1. Erinevate tööriistadega töötamine (tasku-nuga, kirves, söögitegemiseks vajalikud noad, koorijad, tikud);
2. Telkidega majandamine;
3. Öises metsas telgis magamine, kui temperatuur on 0-ringis. Õige riietumine kogu matka vältel.
Mida sooviti järgmiseks korraks.
VEEL, VEEL JA VEEL! Nüüd ollakse aga targem kaasavõetud asjade valikul, riietu-misel ja väärtustatakse uute ettevõtmiste proovimist.
Greta-Eva Kalberg,
3.b klassijuhataja
• 2.A VÕTTIS OSA TAIMEPROJEKTIST „SÕPRUSETERA“
Räpina Aianduskool kutsus koolide ja lasteaedade lapsi osalema taimeprojektis "Sõprusetera". Projekti eesmärgiks oli õppida uusi oskusi, kasvatada, hooldada ja vaadelda aedherne taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju.
2.a klass võttis kutse vastu: saime aedhernesortide 'Valma' ja 'Virges' herne-seemned ja asusime tegutsema. Kõigepealt ostsime potid ja mulla. Enne külvamist pidime mõlemast sordist viis seemet leotama, teisi aga mitte. Kõige esimesena tärkasid leotatud seemned. Meie ülesandeks oli taimede eest hoolitsemine ja andmete kogumine. Pidime mõõtma hernetaime pikkust etteantud kuupäevadel ja jälgima, millal tuleb esimene õis ja vili. Kui viljad olid suureks kasvanud, saime neid ka maitsta.
Laste mõtted:
Püüdsime hernetaimede eest hoolitseda nii, et nad ära ei närtsiks. (Leen)
Ma pole kunagi toorest hernest söönud. (Milana)
Oli kahju, et pidime lõpuks hernetaimed ära viskama, sest nad andsid meile saagi ja kuivasid ära. (Annika)
Põnev oli taimi kasta, neid mõõta ja uurida, mitu kauna on juurde kasvanud. (Eliise)
• TEGIME SAMMULUGEMISVÕISTLUSEST KOKKUVÕTTE
Aprilli lõpus kutsusime teiste koolide õpetajaid üles samme lugema. Osavõtt oli aktiivne, kõige rohkem samme tegid Kivilinna kooli õpetajad - 3 699 772.Kokku luges samme 86 inimest seitsmest koolist ja TÜ Liikumislaborist.
Osalejad jagunesid järgmiselt:
Kivilinna kool – 22, Kesklinna kool – 20, Katoliku kool – 13, Descartes'i kool – 11, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium – 10, Kroonuaia kool – 3, Kunstikool – 1, TÜ liikumislabor - 6.
Kõige suurema haaratusega kollektiiv oli Liikumislabor - osalemine 100%. Koolidest juhtisid seda edetabelit Kesklinna kool ja Kivilinna kool (33% ja 30%).
Kokku tehti kahe nädala jooksul 13 208 384 sammu.
Kolm aktiivseimat kõndijat olid:
Maarja Kalma (Liikumislabor) - 313 974 sammu
Kaja Kivisikk (TDK) - 310 019
Merike Kaste (KJPG) - 293 345.
Direktor Jaan Reinson avaldas väljakutse esitaja ehk meie kooli poolt kõigile osalenutele suure tänu. "Tundub, et üleskutse leidis üsnagi sooja vastuvõtu ja tõenäoliselt esitame järgmise väljakutse juba sügisel," sõnas ta.
Marii Kangur,
Kommunikatsioonijuht
• JALGRATTA ESMAABI
3. mail toimus meie koolis rattapäev, mille käigus said õpilased lasta spetsialistidel oma ratta üle kontrollida ja väiksemad vead kõrvaldada. Kõik koolid, kus rattapäev korraldati, said kingituseks ka jalgratta esmaabi kapi ja rattapumba. Kapp sisaldab vajalikke tööriistu ja vahendeid rattakummi parandamiseks. Kapp esmaabi kapp asub fuajees ja on kasutamiseks kõigile, kelle ratas vajab putitamist. Pärast kasutamist tuleb kõik tööriistad kenasti õigesse kohta tagasi panna.