Õppimist ja liikumist toetav kool
Esileht Dokumendid Hindamise kord

Tartu Descartes'i Kooli õpilaste hindamise kord

Õppekava üldosa

Kehtestatud Tartu Descartes'i Kooli direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 114

 Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus

1. Hindamise alused

1.1. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

1.2. I kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Kokkuvõttev tagasiside antakse kolm korda õppeaastas trimestrite lõpus.

1.3. II ja III kooliastmes kasutatakse numbrilist ehk eristavat hindamist. Kokkuvõttev tagasiside antakse kolm korda õppeaastas ‒ trimestrite lõpus.

1.4. II kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kehalises kasvatuses, muusikas, kunstis, tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses mitteeristavat hindamist. Kokkuvõttev tagasiside antakse kolm korda õppeaastas ‒ trimestrite lõpus.

1.5. Õpilastel, kellele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

1.6.   Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

2. Hindamise eesmärk

2.1. Hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut;

2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

3. Hindamisest teavitamine

3.1. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.

3.2. Kooli hindamise korraldus on kättesaadav lapsevanemale, õpilase seaduslikule esindajale, õpilasele ja õpetajale kooli koduleheküljel ning seda tutvustatakse lastevanemate koosolekul.

3.3. Õppeainete teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad.

3.4. Kokkuvõtvad hinded ja hinnangud tehakse lapsevanemale teatavaks klassitunnistuse ja sisevõrgu kaudu.

3.5. Õppeperioodi jooksul saadud hinded kannab aineõpetaja sisevõrku.

4. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

4.1. Tartu Descartes'i Koolis kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist (eristavalt ja mitteeristavalt).

4.1.1. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

4.1.2. Kokkuvõtva hindamise all mõistetakse eristavat ja mitteeristavat hindamist.

4.2. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas või individuaalses õppekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.

4.3. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Õppeteema lõppedes õpilase ainealaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatavaid õpiülesandeid nimetatakse arvestuslikeks töödeks (nende hulka võivad kuuluda kontrolltööd, suulised ülesanded jm), mis sisevõrgus on eristatud.

4.4. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis või hinnetega "arvestatud" või "mittearvestatud" või sõnaliste hinnangutega.

4.5. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust) praktilist tegevust või selle tulemust hindega "nõrk" või "mittearvestatud".

4.6. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik", "nõrk", "mittearvestatud" või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

4.7. Õppeperioodi alguses teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines oodatavad õpitulemused ning planeeritud arvestuslikud tööd, mille täitmine on õpilastele kohustuslik.

4.8. Oodatavate õpitulemuste saavutatust kontrollivate arvestuslike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega (aineõpetaja täidab sisevõrgus oleva kontrolltööde graafiku) hiljemalt üks nädal enne töö toimumist.

4.9. Päevas võib õpilastele planeerida maksimaalselt kaks kontrolltööd, nädalas mitte rohkem kui neli kontrolltööd.

5. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

I kooliaste

5.1. I kooliastmes saavad õpilased iga trimestri lõpus kooli poolt väljatöötatud hinnangupõhise tunnistuse.

II ja III kooliaste

5.2. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine hinneteks I, II ja III trimestri või poolaasta lõpus ning nende koondamine omakorda aastahinneteks.

5.3. Õppeainete kokkuvõtvad trimestri- ja aastahinded kantakse sisevõrku ja klassitunnistusele. Aastahinded kantakse ka õpilasraamatusse.

6. Kokkuvõttev hindamine

6.1. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestrihinne jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk", "mittearvestatud" või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang.

6.2. Õpilasele, kelle trimestrihinne on "puudulik", "nõrk", "mittearvestatud" või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt õpiabirühm, pikapäevarühm, tugispetsialisti teenus jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

7. Kasutatav hinnangute ja hinnete süsteem

7.1. I kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes ning püstitatud osaoskuste täitmist.

7.2. II ja III kooliastmes ainetes, kus hinnatakse õpilasi teadmisi, oskusi ja vilumusi eristavalt ehk numbriliselt, kasutatakse viiepallisüsteemi: hinne "5" ‒ "väga hea", "4" ‒ "hea", "3" ‒ "rahuldav", "2" ‒ "puudulik" ja "1" ‒ "nõrk".

7.3. Ainetes, kus hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi mitteeristavalt, kasutatakse hindeid: kiitusega arvestatud "A+", arvestatud "A" ja mittearvestatud "MA".

8. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

8.1. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.

8.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

9. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord

9.1. Õpilasel, kes sooritas arvestusliku töö hindele "puudulik", "nõrk" või "mittearvestatud", on õigus ja kohustus see töö järele vastata kokkuleppel aineõpetajaga.

9.2. Koolist puudunud õpilane täidab ainekavas planeeritud arvestusliku töö järelevastamise ajal (1x nädalas kahe õppetunni vältel) või eraldi õpetajaga kokku lepitud ajal. Järelevastamisel või järeltöö sooritamisel saadud hinne kantakse sisevõrku.

9.3. Kui õpilane vajab arvestusliku töö täitmiseks lisajuhendamist, võimaldab õpetaja seda oma konsultatsiooniajal, mis on avalikustatud kooli kodulehel.

9.4. Kui õpilane puudus ega tule õpetajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta arvestuslikku tööd järele vastama, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega "nõrk" või "mittearvestatud".

10. Õpilase järgmisesse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise kord

10.1. Trimestrihinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

10.2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne "puudulik", "nõrk", "mittearvestatud" või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang. Aastahinne või ‑hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

10.3. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast viimase trimestri lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades selle tulemusi.

10.4. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne "puudulik", "nõrk", "mittearvestatud", kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

11. Põhikooli lõpetamine

11.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt "rahuldavad" või "arvestatud", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt ühe rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

11.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

 1) kellel on üks "nõrk" või "puudulik" eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

 2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks "nõrk" või "puudulik" eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

11.3. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

11.4. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsugused nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

11.5. Õpilane, kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

11.6. Kooli direktor võib, eksameid korraldavat asutust eelnevalt informeerides, võimaldada erivajadustega põhikoolilõpetaja eksamineerimiseks ühte või mitut järgmist eritingimust:

 1) lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;

 2) eksami läbiviimist eraldi ruumis;

 3) puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;

 4) arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (spelleri) kasutamiseta õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;

 5) vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;

 6) nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;

 7) kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalike juhtnööride andmist;

 8) õpiraskustega õpilasel õppevahendite (sõnaraamatud, abivalemid jms) kasutamist;

 9) õpiraskustega õpilasele töökorralduste ja eksamiülesannete teksti täpsemat lahtikirjutamist, ümberstruktureerimist või suulist selgitamist;

 10) spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele eksamitöö diferentseeritud hindamist;

 11) kuulmispuudega õpilasele viipekeele tõlgi kasutamist;

 12) eksameid korraldava asutuse eelneval nõusolekul võib direktor otsustada erivajadusega põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise:

12. Käitumise ja hoolsuse hindamine

12.1. Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse käitumisele ja hoolsusele antud hinnanguid.

12.2. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.

12.3. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase järjekindlus õppeülesannete täitmisel, kohusetundlikkus ja töökus.

12.4. I kooliastmes toimub õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamine kooli väljatöötatud hinnangulises vormis.

12.5. II ja III kooliastme õpilastele kantakse käitumise ja hoolsuse hinded sisevõrku ja klassitunnistusele trimestrite ja kooliaasta lõpus.

12.6. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.

12.7. Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise ja hoolsuse aastahindest.

12.8. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav".