Tartu Descartes'i Kooli õpiabi kord

1. Õpilaste juhendamine

 Õpilaste juhendamine toimub aine- ja ringitundides, konsultatsioonides, virtuaalses keskkonnas ja individuaalselt. Vajadusel kohaldatakse õpilastele õpiabi, diferentseeritud õpet, õpiabiplaane, määratakse individuaalne õppe- või ainekava.

 2. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

 Tartu Descartes'i Koolis on välja töötatud õpilaste nõustamise ja õpiabi andmise süsteem, mida vastavalt vajadusele täiustatakse. Kool jälgib õpilaste õpinguid ja arengut, tervislikku seisundit, tervisekäitumist. Eesmärgiks on varakult välja selgitada need õpilased, kellel on tervise- ja arenguhäired, õpiraskused, kes on üliandekad või kellel on muud erivajadused.

 Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks viiakse koolis läbi pedagoogilist hindamist, õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust ning logopeedilisi uuringuid.

 Vajadusel soovitatakse lapsevanemale õpilase psühholoogilist hindamist ja meditsiinilisi uuringuid väljaspool kooli.

 1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.

2) Õpilase andekust võib käsitleda haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.

3) Haridusliku erivajadusega õpilase kohta täidetakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart.

4) Andekaid õpilasi toetatakse individuaalselt, õpilasi valmistatakse ette ja innustatakse osalema erinevatel aineolümpiaadidel ja konkurssidel ning võistlustel. Haridusliku erivajadusega õpilaste toetamiseks tehakse koostööd teiste asutustega (teaduskoolid jm).

5) Andekate õpilaste osalemist erinevates koolivälistes õppeasutustes jm asutustes (spordiklubi, teaduskoolid, keeltekool jm) arvestatakse õpilaste hindamisel vastavas õppeaines.

6) Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse vajaduse korral diferentseeritud õpet.

Kool korraldab vajalike meetmete rakendamise, nende  tulemuslikkuse hindamise ning õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest.

7) Õpilaste abistamiseks on järgmised võimalused:

* arenguvestlused;

* ainealased konsultatsioonid;

* vestlused sotsiaalpedagoogi ja psühholoogiga;

* käitumise tugikava;

* õpiabirühmad 2.-3.kl

* õpiabirühmad põhiainetes 4.-9.kl

* kõneravi 1.- 6.kl

* lugemise turgutamine 1.-2.kl

* muukeelsete õpilaste järeleaitamine;

* pikapäevarühm 1.-3.kl

* pikapäevakool 1. kl

* õpiabiplaanid ja individuaalne ainekava;

* arendav ainealane tegevus andekatele õpilastele;

* koduõpe.

8) Igal aineõpetajal on vähemalt kord nädalas konsultatsiooniaeg (aeg õpetamiseks, õpilasele küsimiseks ja järelvastamiseks).

9) Õpiabiplaan koostatakse vajadusel õpilasele, kelle trimestrihinne on mõnes aines puudulik või nõrk. 10) Õpiabiplaan sisaldab puudulikult omandatud aineosa vastamise plaani õppenädalate lõikes.  

11) Õpiabiplaani koostab aineõpetaja, kes suunab ja kontrollib selle täitmist.

12) Õpiabirühma suunatakse õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita kooli õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust. Ettepaneku õpiabi määramiseks teeb aineõpetaja koostöös erivajadustega õpilaste õppe koordineerijaga.

13) Ajutise õpiraskuse korral osutatakse õpilasele õpiabi individuaalselt ja grupitöös.

14) Õpiabi saab õpilane vajadusel aineõpetajate iganädalases konsultatsioonitunnis.

15) Õpiabi andev õpetaja annab vanemale tagasisidet lapse probleemi ja abistamisvõimaluste ning edusammude kohta.

16) Kõneravitundides ennetatakse ja korrigeeritakse lugemis- ja kirjutamisraskusi, kujundatakse ja arendatakse õpioskusi ja -vilumusi.

17) Lugemise turgutamise programm 1. ja 2. klassi õpilastele aitab omandada lugemistehnikat ja funktsionaalset lugemisoskust.

18) Muukeelsete õpilaste järeleaitamine ja toetamine toimub individuaalselt ja väikeses grupis eesti keele parema omandamise eesmärgil.

19) Pikapäevarühm I kooliastme õpilastele võimaldab õpilasele pakkuda tuge ja järelevalvet õppetööst vaba aja sisustamisel ning koduste õpiülesannete täitmisel, vajadusel õpiabi, pedagoogilist juhendamist ja suunamist huvialategevuses ning huvide arendamisel.

20) Pikapäevarühmad moodustatakse eraldi iga klassi õpilastest.

21) Pikapäevakool pakub 1. klasside õpilastele võimalust pikemalt viibida pikapäeva õpetaja järelvalve all, osaleda huviringides, ühistes tegevustes, saada vajadusel õpiabi koduste ülesannete lahendamisel ning arendada end lemmiktegevustes.

22) Õpilase pikapäevarühma (pikapäevakooli) arvamiseks kirjutab vanem sooviavalduse. Pikapäevarühma õpilased kantakse Ehisesse.

23) Õpilaste nõustamine psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi poolt aitab ennetada ja lahendada käitumis- ja toimetulekuprobleeme.

24) Käitumise tugikava koostatakse vajadusel käitumisprobleemidega õpilasele. Õpilasele määratud tugiisik jälgib ja toetab õpilast.

25) Koduõpet korraldab kool õpilasele vanema taotlusel õppenõukogu otsuse alusel või tervislikel põhjustel nõustamiskomisjoni soovitusel. Koduõppele määratud õpilasele koostatakse individuaalne õppekava.

26) Kool teeb koostööd haridusliku erivajadusega õpilase vanemate/hooldajatega, et leida õpilase toetamiseks parimad vahendid.

Kool teeb hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise põhimõtete väljatöötamisel koostööd Hariduse Tugiteenuste Keskusega, mida koordineerib kooli poolt määratud haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija.

27) Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga, koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

28) Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, rakendatakse individuaalset õppekava ainult nõustamiskomisjoni soovitusel.