Ajalugu
- Prantsuse keel
- Spordiklassid
- Rahvusvaheline suhtlus
- Comenius
- Traditsioonid
- Tervist edendav kool
- Koorilaul ja rahvatants
- Näitering
- Pääsuke
- Male
- T.O.R.E.
- Tiitlitega pärjatud koolipere
- Tehnika areng koolis
- Uurimistööd
- Infoleht
- Koolimaja
Tartu Descartes’i Kooli eelkäija, Tartu 15. Keskkool avas uksed 1. septembril aastal 1982. Kooli direktorina asus tööle Jaan Reinson, kes on ametis tänaseni. 11. aprillil aastal 1996 nimetati kool ümber Tartu Descartes’i Lütseumiks. 1. augustil aastal 2014 jätkas kool seoses koolireformiga põhikoolina, mille nimeks sai Tartu Descartes’i Kool.
Tartu Descartes’i Kooli suurimaks eripäraks on prantsuse keele õpetamine ja prantsuse kultuuri tutvustamine. Kooli iseloomustavad ka tervislikest eluviisidest lugupidamine ja aktiivne huvitegevus. Descartes’i kooli ja selle eelkäijate koolipere on alati olnud ühtehoidev ning üheskoos on palju head korda saadetud. Märkimisväärselt palju kooli vilistlasi on peale ülikooli lõpetamist just oma koolis õpetajatena tööle hakanud.
Kooli esimene lend lõpetas 1985. aasta kevadel, lõpetajad kinkisid koolile lipu ja lõid hümni (autoriteks Nelli Mihkelsoo ja Tiina Naarits). Kui kooli nimi 1996. aastal muutus, siis kinkis uue lipu 12. lend. Kolmanda lipu kinkis koolile 2014. aastal 30. lend.
Prantsuse keel
Prantsuse
keele eriklassid avati õppeaastal 1983/84. Prantsuse keele õpetamisele panid aluse õpetajad Signe Annsoo, Ülo Treikelder ja Tiina Zobel. 1986. aasta veebruaris toimus kooli
esimene prantsuse keele õhtu.
Alates aastast 1996 õpivad prantsuse keelt kõik gümnaasiumi ja aastast 1999 kõik põhikooli õpilased. Õppeaastal 2011/2012 osalesid õpilased esimest korda rahvusvahelisel prantsuse keele tasemeeksamil DELF.
31. jaanuaril 2012 avati koolis esimene frankofoonia osakond Eestis, Prantsusmaa geograafia kursusi õpetas Elle Reisenbuk.
Õppeaastal 2003/04 sai alguse prantsuse keele konkurss Lõuna-Eesti koolidele, mis pakub õpilastele ja õpetajatele nii tegemis- kui vaatamisrõõmu. Konkursi žüriisse on teiste seas kuulunud näiteks näitleja ja muusik Peeter Volkonski, näitleja Maarja Jakobson ja meie vilistlane ning Tartu Ülikooli germaani, romaani ja slaavi instituudi juhataja Tanel Lepsoo.
Konkursi teemadeks on olnud näiteks „La langue de la poésie“ ehk luulekeel ja „La clé au monde“ ehk „Võti maailma“)
Aastal 2016 toimus esimest korda prantsuse keele päev, mil nii teiste koolide kui meie endi õpilased - kokku 230 inimest - said osa võtta erinevatest prantsuse keele ja kultuuriga seotud 18 töötoast.
2016. aasta sügisel viis õpetaja Lilia Miilaste õpilased esimest korda prantsuse keelt õppima Lõuna-Prantsusmaale Nizzasse. Juba mitu suve toimuvad Miilaste eestvedamisel ka Descartes'i kooli suvepäevad Rogosi mõisas.
Spordiklassid
Koostööd spordiklubiga Janika alustati 2005/06. õppeaastal. 2014. aasta kevadel lõpetas esimene spordiklass põhikooli.
3. aprillil 2014 külastasid kooli Vabariigi Presidendi abikaasa proua Evelin Ilves ja kahekordne maailmameister vehklemises Nikolai Novosjolov. Külaskäik oli seotud sellega, et detsembris pälvis TDL-i tüdrukutest koosnev VK Janika rühm Diamonds noore sportlase võistkonnapreemia.
Praeguseks osaleb VK Janika Diamonds juba meistriklassis, kuid uued noored ei jää sugugi maha. Rühmad Mireth, Grisete ja Dondellad näitavad samuti häid tulemusi nii Eestis kui välismaal.
Rahvusvaheline suhtlus
Aprillis 1989 külastas kooli esimene delegatsioon Prantsusmaalt. 24. mail 1989 külastasid kooli esimesed külalised Rootsi Kuningriigist Uppsalast. 1992. aasta aprillis sõitsid õpilased ja õpetajad esmakordselt külla Prantsusmaale Salies du Salat’sse.
Sõprussidemed Rootsi koolidega sõlmis kool õppeaastal 1989/90. Esimesteks sõpruskoolideks olid Tunabergi- ja Domarringeni koolid Uppsalast, hiljem lisandusid veel Gottsunda kool Uppsalast ja Stenebergi kool Gävlest. Aasta hiljem sai sõpruskooliks Kiiminki kool Soomest. Aktiivne koostöö rootslastega kestis 90-ndate lõpuni, soomlastega kestab aktiivne suhtlus siiani.
Kooli on külastanud ka Prantsuse suursaadikud Eestis.
Esimene vahetusõpilane
meie koolis oli Allison Rich Ameerika Ühendriikidest, kes õppis kogu 2007/08 õppeaasta
11. klassis. Järgnevatel aastatel on koolis õppinud veel kaks vahetusõpilast:
üks Mehhikost ja teine Saksamaalt.
2014. aasta kevadel käisid meil külas Oulu koolijuhid.
Rahvusvahelised koostööprogrammid
Esimest korda osales kool Euroopa Liidu koolide koostööprogrammi Comenius õppeaastal 1996/97. Siis oli projektiks „Humanitas“ ja juhendajateks noored õpetajad Tanel Lepsoo, Katrin Kiisler ja Tõnis Eelma.
Järgnevatel aastatel on osaletud kokku veel neljas programmi Comenius projektis, viimaste projektide eestvedajaks oli geograafiaõpetaja ja projektijuht Elle Reisenbuk. 2014. aasta juunis läbisid osad 6. klassi õpilased osa Santiago teekonnast.
2013. aastal sai alguse koostöö Prantsusmaal Carcassone'is asuva Collège le Bastion'iga. Sellest ajast peale on eestlased ja prantslased kordamööda üksteisel külas käinud. Edukat koostööd näitab ka tõsiasi, et 2016. aasta kevadel võideti ühise blogiga Prantsusmaa blogivõistlus ja käidi koos preemiareisil Barcelonas. Praegust blogi saab lugeda siit.
Traditsioonid
1988. aasta juunis heisati lõpuaktusel esmakordselt sinimustvalge lipp. Järgmisel õppeaastal tähistati koolis esmakordselt jõule, Eesti Vabariigi aastapäeva ja emadepäeva. 1993. aasta jõuludel toimus Peetri kirikus koos 12. Keskkooliga esimene kooride jõulukontsert. Aastatuhande lõpus muutusid kirikukontserdid iga-aastasteks, need on toimunud Pauluse, Jaani ja Salemi kirikus. Viimastel aastatel on detsembrikuu osaks saanud ka kogukonna jõulukontsert koos naiskoor Dominaga.
Alati tähistab kool ka oma aastapäeva. 1994. aasta kevadel toimus üritus esmakordselt väljaspool koolimaja, Vanemuise väikses majas. Hiljem liikus aastapäeva tähistamine tagasi koolimajja. Kooli aastapäevakontserdid on nii asjaosaliste kui publiku seas kõrgelt hinnatud (lapsevanemate arvamused infolehe lõpus).
1994. aasta detsembris pandi alus gümnaasiumiastme aastalõpukabareede traditsioonile. Tartu Descartes'i Kooli aastail kabareed enam ei toimu, aga kindla koha õpilaste südames on leidnud jõuluballid.
Õppeaastal 2002/03 sai alguse iga-aastane laulukonkurss „Alouette“, kus õpilased saavad osaleda nii eesti kui võõrkeelse lauluga.
Aasta hiljem hakati korraldama prantsuse keele konkurssi Lõuna-Eesti koolidele.
2005. aasta 9. detsembril toimus esimene 8. ja 9. kl õpilaste jõuluball. 2007/08. õppeaastal said alguse kaks traditsiooni: jõululaat ja osalemine Saaremaa miniteaduspäevadel. Lisaks toimub iga aasta novembris isadepäevale pühendatud perekontsert.
Õppeaastatel 2010/11 ja 2011/12 toimus meelelahutus- ning koostööüritus "Laulud ja tantsud õpetajatega", mis tõi õpetajast ja õpilasest koosnevat paarid kokku kuuest koolist.
Ka kooli õpetajad on huvitegevuses aktiivsed. Tegutsenud on õpetajate lauluansambel, rahvatantsurühm ja koos käiakse sporti tegemas, näiteks pallimänguvõistlustel teiste koolide õpetajatega mõõtu võtmas. Kokku viiel korral on võidetud vabariiklikud õpetajate võistlused korv- ja võrkpallis. 1992/93 õppeaastal algatasid Annelinna koolide noored õpetajad ürituse „Anne Õps“. Ühiselt sporditi ja pidutseti „Anne Õpsil“ viimati 2005. aastal. Õpetajad astuvad alati üles ka kontsertidel.
Tervist edendav kool ja VUNK!1992/93 õppeaastal liitus kool rahvusvahelise tervist edendavate koolide liikumisega. Bioloogiaõpetaja Camilla Meistri juhtimisel toimus koolis erinevaid temaatilisi üritusi. Näiteks 1998. aastal liituti heategevusliku kevadlillede müügikampaaniaga, mille abil koguti raha klassiruumide paremaks valgustamiseks ja õpilastele prillide ostmiseks. Kool osales kampaanias ligi 10 aastat ja kogus selle ajaga 135 000 krooni.
2014. aasta oktoobris osales kool rahvusvahelise liikumisnädala MoveWeek tegemistes. Näiteks korraldati Raekoja platsil FlashMob, mille käigus õpetati linnarahvale väike aeroobikakava, ja kõik klassid osalesid temaatilistel jooksuüritustel.
Aastast 2016 kuulub TDK Liikuma Kutsuvate Koolide ehk VUNK! võrgustikku. Õpetajad kasutavad erinevaid meetodeid, et koolipäevade sees õpilastele rohkem liikumisvõimalusi luua. Toimuvad aktiivsed vahetunnid. 2017. aasta mais kohtusid VUNK! võrgustiku koolide esindajad just meie juures kogemusseminaril.
Veel on toimunud tervisekonverentsid, südamenädalad ja AIDSi-ohvrite mälestamised, osa on võetud terviseteemaliste plakatite võistlustest.
Koorilaul ja rahvatants
Kohe kooli algusaastail hakkasid tegutsema mudilaskoor ja lastekoor, mille esimeseks dirigendiks oli Lo Arike. Mõned aastad hiljem alustas tegutsemist poistekoor ja seejärel segakoor. 1987. aasta suvel võttis kool esmakordselt osa laste- ja noorte üldlaulu- ja tantsupeost. Edaspidi on osaletud kõigil järgnevatel üldlaulupidudel (va. 1990) ja üldtantsupidudel (alates 2002). 2002. aastal loodi ka neidudekoor, dirigendiks Anneli Koppel. Ka rahvatantsurühmad osalesid esimest korda üldtantsupeol 1987. aastal, juhendajaks Liina Lepsoo. 2000-ndatel on tantsupidudel osalenud rühmad Anita Kreeni juhendamisel. Seejuures kahel viimasel peol on osalenud ka õpetajate tantsurühm.
NäiteringUue
aastatuhande alguses alustasid tegevust näiteringid, mille tegevus on olnud
väga edukas: juhendajate Auli Auväärti ja Hedvy Arula eestvedamisel on
saavutatud auhinnalisi kohti nii piirkondlikel kui ka vabariiklikel
konkurssidel. Praegu on nooremate õpilaste näiteringi juhendajaks Geia Randma.
Enne seda oli tegemist projektiteatriga, mida juhtisid Toomas Liivamägi, Tanel Lepsoo ja Katrin Kiisler. Näiteks 1995. aasta 13. mail mängiti visuaalsete kunstide festivali "Dionysia" raames Vanemuise kontserdisaalis P. Corneille tragikomöödiat "Clitandre" (juhendaja Tanel Lepsoo).
Pääsuke
Kooli vapilinnuks valiti suitsupääsuke. Ka 14. aprillil 1992 ilmumist alustanud kooli ajaleht sai nimeks „Pääsuke“. Kokku ilmus 17 aasta jooksul 60 „Pääsukese“ numbrit, lehetoimetuste tööd on juhtinud Toomas Liivamägi, Tõnis Eelma, Tanel Lepsoo, Katrin Kiisler, Katre Talviste, Ena Mets, Hanna-Stina Niinep ja Anna Mezentseva.
1994/95 kuulutati leht Tartu koolide seas parimaks. 1996/97 õppeaastal ilmus kooli almanahh „Esimene pääsuke“. Aasta hiljem ilmus noorema kooliastme kogumik „Meie kooli lugu“, mida ilmus kokku neli, viimane aastal 2006.
2002. aasta kevadel ilmus kooli 20. aastapäevaks almanahh „Teine pääsuke“. 2007. aastal ilmus kooli 25. aastapäevaks „Kolmas pääsuke“. 2012. aastal ilmus kooli 30. aastapäeva puhul almanahh „Neljas pääsuke. Lendude lood“. 2014. aastal ilmus gümnaasiumiaastate kokkuvõtteks raamat „Viies pääsuke. Adieu, lycée!“.
Male
Toonane ajalooõpetaja Kaljo Puis viis õppeaastal 1983/84 koolis läbi malesimultaani, millega algas tänaseni kestev tugev maletraditsioon.
2002. aasta 12. mail toimus koostöös Akadeemilise Maleseltsiga kooli 20. aastapäeva maleturniir. Peakohtunikuks oli Aksel Rei, osalesid Tartu ja Tartumaa koolide õpilased. Turniiri võitis TDL-i 8.c kl õpilane Aleksei Gornõi. Turniir on muutud traditsiooniliseks ja toimunud juba 13 korda. Alates 2008. a. kannab turniir nimetust Tartu koolide lahtised karikavõistlused males, selgitatakse välja parim kool ja parim individuaalmängija. Viimastel aastatel on võistlused olnud rahvusvahelised, osalenud on ka noored maletajad Riia Malekoolist.
Male eestvedaja on nüüd matemaatikaõpetaja ja õppealajuhataja Hans Oidjärv.
2012/13 õppeaastal algas projekt „Male koolidesse“. Projektis osalevad 12 kooli kogu Eestist, sealhulgas meie kooli 2. klassi õpilased.
T.O.R.E.Õppeaastal 1998/99 pandi alus tugiõpilaste liikumisele TORE. Algatajateks olid Liis Oja (toona 11. klassi õpilane), bioloogiaõpetaja Camilla Meister ja kooli psühholoog Karita Kibuspuu. Tugiõpilaste liikumine kestab tänaseni. Praegu on eestvedajateks õpetajad Riina Voltri ja Külli Hindrikson.
Tiitlitega pärjatud koolipere
* 23. veebruaril 2005 andis Vabariigi President Kadrioru lossis üle Valgetähe IV klassi teenetemärgi direktor Jaan Reinsonile, tunnustusena hariduselu edendamise eest. Aprillis 2013 omistati Jaan Reinsonile Prantsusmaa Akadeemiliste Palmiokste orden. 2015. aastal nimetati Reinson Tartu aasta terviseedendajaks.
* Ajalooõpetaja Eve Tenn sai 2009/10. õppeaastal Tartu Kultuurkapitalilt elutöö preemia.
* Signe Annsoo pälvis 2010/11. õppeaastal Prantsuse Vabariigi kõrge autasu. Ta löödi Akadeemiliste Palmide Ordu rüütliks. Sama preemia sai Evelin Rand 2015/16. õppeaastal.
* Septembris 2013 pälvis vilistlane Tanel Lepsoo Akadeemiliste Palmiokste ordeni.
Tartu aasta õpetajad meie koolist:
1999/2000 - klassiõpetaja Aino Kaasik
2000/01 - geograafiaõpetaja Kaja Haljasmets
2001/02 - õppealajuhataja Liina Lepsoo
2003/04 - matemaatikaõpetaja Siiri Peets
2004/05 - matemaatikaõpetaja Reet Jakobson
2005/06 - inglise keele õpetaja Liidia Rosenfeldt
2006/07 - gümnaasiumiastme juht ja informaatikaõpetaja Tõnis Eelma
2009/10 - klassiõpetaja Küllike Kütimets
2011/12 - matemaatikaõpetaja Pirgit Palm
2012/13 - geograafiaõpetaja Elle Reisenbuk
2013/14 - eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anneli Heinmaa, klassiõpetaja Kaja Kivisikk, käsitöö, kodunduse ja inglise keele õpetaja Siret Vool ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mare Ilves.
2014/15 - prantsuse keele õpetaja Signe Annsoo.
Tartu Kultuurkapitali stipendium enesetäiendamiseks:
2007/08 - algklasside ja prantsuse keele õpetaja Greta-Eva Kalberg
2010/11 - prantsuse keele õpetaja Evelin Rand
2013/14 - prantsuse keele õpetaja Lilia Miilaste
Märtsis 2006 pälvis õpetaja-treener Janika Mölder tiitli Tartu Edukas Daam.
2015. ja 2016. aastatel pälvis TDK TÜ Eetikakeskuse tiitli "Hea kooli rajaleidja".
Tehnika areng koolis
Informaatikat hakati koolis õpetama õppeaastal 1984/85, õppeaastal 1987/88 saadi aastaks kasutada kooliarvutid Yamaha. Klassitäie Eestis toodetud kooliarvuteid „Juku“ sai kool õppeaastal 1990/91.
Kaks aastat hiljem sai kool esimese koopiamasina Océ 3145 (Gottsunda kooli kingitus). Jaanuaris 1993 osteti kooli esimene kaasaegne personaalarvuti PC-386, mis sai kooli raamatupidaja töövahendiks. Sama aasta algusest oli kool üleläinud iseseisvale raamatupidamisele, mis kestis kuni 2000. aastani. 15. keskkool oli esimene Tartu linnavalitsuse allasutus, kus mindi üle täielikult arvutipõhisele raamatupidamisele.
Üleriigiliselt konkursilt saadi õppeaastal 1993/94 viis arvutit PC-386, mis paigutati ruumi 302. Algas IKT tormiline kasutuselevõtt õppetöös ja kooli asjaajamises. Septembris 1993 hakati kasutama elektronposti. Sügisel 1996 sai kool interneti püsiühenduse.
1997/98 õppeaastal valiti kool üheks Euroopa Liidu Phare ISE (infosüsteemid hariduses) programmi pilootkooliks Eestis.
Aprillis 2007 osales kool väga edukalt Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud Eesti koolide innovaatilise lahenduse konkursil, kus võideti peapreemia TDL-i sisevõrguga, autoriks Tõnis Eelma. Edukad oldi ka 2009. ja 2011. aasta konkurssidel.
Uurimistööd ja loovtööd
Uudse õppetöövormina võeti gümnaasiumi õppekavva 1995/96. õppeaastal uurimistööd, mis on sealtmaalt olnud õppekava lahutamatu osa. Kokku on kaitstud õpilaste poolt üle 1100 uurimistöö, ilmunud on kaks uurimistööde kogumikku „TDL toimetised“.
Loovtööd on osa 8. klassi tegemistest ja igal aastal on tõeliselt tore näha, milliste suurepäraste ideedega noored välja tulevad. Loovtööde tulemused kingitakse tihti lasteaedadele.
Infoleht
Sügisel 1998 hakkas ilmuma iganädalane infoleht, mis annab õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele teada koolis toimuvast. 2017. a. maiks on ilmunud juba üle 685 numbri, mida on toimetanud õpetajad Elle Reisenbuk ja Küllike Kütimets.
Koolimaja
2008/09.
õppeaastal valmis koolihoone täieliku rekonstrueerimise projekt. Esimese
suurema objektina alustati suvel võimla renoveerimist. 12. jaanuaril 2010 avati
renoveeritud võimla uksed. 2014. aastal renoveeriti A-korpuse keldrikorrus
(tehnoloogiaõppe töökojad, spordisaal, loovtööklass). Hiljem ka kodunduseklass.
2017. aastal said endale muheda kuue kooli trepid. Nimelt kleebiti sinna nii prantsus- kui eestikeelseid mõtteteri. Samal kevadel maalisid õpilased kauni teose akvaariumi seintele.