Väikese kokkuvõtte meie kooli tegutsemispõhimõtetest erinevate kultuuri- ja keeletaustaga õpilaste õpetamisel kõnelesid direktor Jaan Reinson ja sotsiaalpedagoog Iiri Saar.
Sotsiaalpedagoog Iiri ütles, et eesti keele õpetamisel lähenetakse õpilasele vastavalt tema taustale. Näiteks kodus vene keelt kõnelevast perest pärit õpilasele sobib hästi keelekümblus, kuna tal on Eestis elades juba teatav eesti keele taustasüsteem olemas, aga täitsa teisest kultuuri- ja keeleruumist tulnutele korraldatakse 10 tundi eesti keele eratunde nädalas, et neid tasapisi keelega tuttavaks teha. Samas osalevad nemadki koos klassiga tundides, et näiteks muusika-, kunsti-, kehalise kasvatuse ja käsitöö/tööõpetuse tundides ühistegevuse kaudu kohaneda ja keelt praktiseerida. Iiri Saar lisas, et veel on vara meetodite tulemuslikkusest rääkida, aga kool annab omalt poolt igal juhul parima.
Seejärel said diplomaadid küsimusi küsida. Uuriti erinevaid teemasid: kus koolitatakse Eestis õpetajaid? kuidas erineb eesti keele õpetamine esimese ja teise keelena? kas eestist erineva emakeelega laste õpitulemused on erinevad? kuidas õpetatakse neid lapsi, kelle emakeelt õpetaja ei oska? miks koolivõrku korrastatakse?
Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Pille Põiklik kõneles keelte õpetamise strateegiatest Eestis. Näiteks rääkis ta sellest, et keeleõppega püütakse alustada juba lasteaias.
Külastuse lõpetas ringkäik koolis ja ühine lõunasöök koolisööklas. Hispaania suursaadik Fernando García Casas ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren ütlesid, et kool avaldas neile sügavalt muljet. "Plaanid on väga ambitsioonikad," sõnas hispaanlane. Rootslane aga avaldas lootust, et teistest kultuuriruumidest pärit õpilastega seotud tegevusplaanid toimivad hästi. "Kui ka õpilased saavad igal päeval sellist toitu, on nad õnnega koos," märkis Ljunggren.
